Ühikasse külma eest varju

"AIAIAI OLEN NOOOOOR~" Scar hakkas samuti laulma.

"OLEN NOOOR." tantsis Evian kaasa ning naeris.

"Evi, mis sa plaanid teha, kui me kooli lõpetame ja tööle peame minema?" Scar järsku küsis.

"pere luua noshit ju," naeris ta. Ta viskas ennast lambist põrandale pikali.

"Nojah, aga mis töö sa võtad?"

"Appi ma pole mõelnudki selle peale." naeris ta. "Kuulsaks tahaks saada."

"Mmm," ümises Scar, "Ma ei tea, kui ma meie isaga elasin peale lahutust siis mulle hakkas isa töö huvitama, see lepingu tegemine inimestega. Mis sa arvad? Või ma ei tea, see on halb mõte." Scar turtsatas.

"Miks sa nii arvad?" küsis ta ning tõusis põrandalt püsti.

"Sest need aastat mil ma temaga elasin, ta oli ahneks muutunud, sest kõik need masenduses olevaid inimesi tuli aina juurde ja ta sõlmis kõigiga lepinguid. Kas siis nende hingede päras? Mulle üldse ei tundunud, et ta neid aidata tahtis." ohkas Scarlet ning jäi laua kõrvale põlvitama ning keerutas oma tühja pokaali, "Mis siis saab kui ma sama ahneks muutun?"

"ei," ütles ta ning istus laua taha, "ma ei luba sul sama ahneks muutuda nagu sinu isa, ma ei taha, et sa ahneks muutud." muretses ta.

Scarlet andis suure laia naeratuse Evianile, "Mäletad, kuidas meie isa inimesi aitas, kui me veel üks pere olime?"

Evi muigas ning noogutas pead sõnagi lausumata.

"No vähemalt oleme meie jälle koos." Scar naeratas ning kallas klaasid jälle täis.

"Selle terviseks siis." tõstis Evi klaasi kõrgele ning naeratas.

"Õige jutt!" Scar tõstis samuti klaasi kõrgele ning lõi Evianiga kokku ja jõi klaasist.

Evi jõi samuti klaasist ning pani selle tagasi lauale, ta naeratas korra.

"Naljakas on see, et me pole kellegi teisega rääkinud, kui ainult selle Connor-tüübiga." Scar muigas.

"Haha, naljakas jah, kuidagi." naeris Evi